A-vitamiini leidub vabal kujul vaid loomsetes toiduainetes — piimas, võis, munades jms. Rohkesti on seda kalamaksaõlis ja maksas. Taimsed toiduained sisaldavad aga vaid A-vitamiini provitamiini — karotiini, millest organismis tekib A-vitamiin. A-vitamiini vähesus toidus nõrgendab organismi vastupanuvõimet nakkustele ja silmade kohanemisvõimet valguse muutusega (kanapimedus), pidurdab kasvu, langeb kehakaal ja tekivad häired sek- suaalelus.
Karotiini ööpäevane vajadus sõltub inimese vanusest, töö ja tegevuse intensiivsusest ning kõigub 3—5 mg vahel. Seni arvati, et põhiliseks karotiini allikaks on porgand. Tõepoolest on porgandis palju karotiini, üksikutel sortidel isegi kuni 37 mg sajas grammis. Näib, et süües iga päev ühe keskmise porgandi, saamegi päevase A-vitamiini koguse kätt. Nii see siiski ei ole. Ratsionaalseks toitumiseks vajab inimene erinevaid köögivilju, mis sisaldavad peale karotiini teisi, mitte vähem vajalikke vitamiine, aminohappeid, mineraalsooli, mikroelemente, kergesti omastatavaid süsivesikuid, orgaanilisi happeid, fütontsiide jt. aineid.
Peale porgandi sisaldavad karotiini veel paljud köögiviljad ja maitsetaimed. Järgnevas loetelus on toodud karotiinisisaldus mg-des 100 g tooraines:
petersell 2,5—19,8
till 2,8—12,8
koriander 3,8—10,8
seller 2,0—10,0
piparrohi 3,2—9,4
spinat 1,9—9,0
basiilik 3,0—8,7
kress-salat 1,8—8,6
estragon 1,8—8,0
hapuoblikas 1,3—8,0
münt 3,9—7,3
meliss 2,6—6,9
salat (erinevad liigid) 0,6—6,0
harilik sibul 2,5—5,1
rindeline sibul 2,5—4,9
vesikress 1,5—4,6
lehtsinep 1,7—4,6
mangold 1,0—3,6
Erinevate sibulate ja laukude (küüs-, muru- ja porrulauk) rohelistes pealsetes on alati karotiini rohkem kui all kasvavates sibulates. Huvitav, et suure karotiinisisaldusega on sellised lilled nagu krüsanteem ja pronksleht. Näiteks kasvatatakse Jaapanis neid kahte lille nii ilutaimedena kui ka köögiviljana.
Kahtlemata on porgand karotiinisisalduselt esikohal, kuid kõik sordid ei sisalda seda võrdselt. Nii näiteks meil levinud “Nantesi” sortides on keskmiselt 17,7 mg karotiini 100 g porgandi kohta, sordil “Vitaminnaja 6” on seda 21,7 mg. Ka porgandi erinevates osades on karotiini erinevates kogustes (vt. joonist). Porgandi ülaosa on alati karotiinirikkam kui alaosa. Samuti on karotiini kuni 2 korda rohkem koore viljalihas kui südamikus. Õigesti teevad need perenaised, kes porgandit puhastades neid ei koori ning isegi ei kraabi, vaid pesevad ja pintsliga puhastavad enne toiduks tarvitamist.
Olenevalt maksa tegevuse aktiivsusest on karotiini omastamine organismis üldiselt väike. Seepärast tuleb teada, et organism omastab karotiini paremini võimalikult peenestatud (riivitud) porgandist. Karotiin on õlides lahustuv ning seepärast omastab organism karotiini kuni 70 % paremini, kui peenestatud porgand on toiduõlis. Porgandi keetmisega on lugu vastupidine: mida suuremad tükid, seda vähem karotiini kaotame.
Niisiis, vajaliku A-vitamiini koguse saamiseks peaksime iga päev sööma vähemalt 100 g karotiinirikkaid köögivilju ja maitsetaimi või erinevaid köögivilju 400 g.

ANTS NÄÄS