Pühapäeval sõitis Eesti võistkond Sydneysse olümpiamängudele. Eestit läheb esindama kümme sportlast, kõik MM-i või EM-i medaliomanikud. Alla selle kaalumisele ei võetudki.

Eesti Paraolümpiakomitee president Toomas Vilosius:
Paraolümpia sündis aastal 1960, esimest korda niisiis pärast Rooma olümpiamänge. Selleks ajaks oli puuetega inimeste sport jõudnud nii kõrgele tasemele, et tekkis vajadus korraldada olümpiamängud. Sportlikud tulemused olid sellised ning huvitavaks ja atraktiivseks oli see muutunud ka vaatajaile. Spordist on lahutamatu ju vaatajaskond. Nüüd on tribüünid juba alati täis.
Eesti puudelised sportlased võistlesid esmakordselt 1992. aastal Barcelonas, kust kuueliikmeline võistkond sai 2 hõbedat ja ühe pronksmedali. Atlantas oli sportlasi kümme ning koju toodi sealt 9 medalit — 3 kulda, 4 hõbedat ja 2 pronksi. See peaks midagi ütlema Eesti sportlaste taseme kohta, mütsiga lööma mindud ei ole. Võistluste üldist taset iseloomustab ehk 100 m jooksu rekord, mis on proteesidega, s.t. jalutu sportlase nimel — 11 sekundi äärel. See pole enam mingi harrastussport!
Kes Eestit esindavad?
Puuetega inimesed on sõltuvalt puudest paljudest eneseväljendamise ja -teostamise võimalustest ilma jäetud. Pimedana kooris laulda või kurdina rahvatantsu tantsida on raske, ent sportida saavad nad küll. Kurtide maailmamängud on näiteks palju pikema ajalooga kui paraolümpia. Seniajani kurdid reeglina paraolümpial ei esine, nad võtavad paraolümpiast osa ainult sel juhul, kui neil on ka mõni muu puue. Nende maailmamängud toimuvad tuleval aastal. Juba on puuetega inimesed võistelnud ka tavalistel võistlustel. Kui arvestada, et enne 1990. aastat ei olnud meil Eestis puuetega inimesi justnagu olemaski, nad olid kodus varjul, siis selle suhteliselt lühikese ajaga on nad jõudnud ennast ühiskonnale teadvustada küll.
Arvan, et meie puuetega inimesed on päris tublid olnud. Nad olid tegelikult juba sügaval Vene ajal eeskõndijad. Alustasid Invaspordiliidu liikmed, see liit tekkis meil esimesena ja koondas füüsilise puudega inimesi. Nemad sõitsid juba stagnaajal käsijuhtimisega autodega ja tegid muid imesid. Hiljem on loodud meil veel kolm puuetega inimeste spordiliitu. Tegijate tulemused räägivad enda eest.
Olümpiamängud algavad 18. oktoobril. Meie võistkonnas on ujujad Annika Raide (Eesti Pimedate Spordiliit), Marge Kõrkjas (sama), Eela Kokk (Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliit), Janne Mugame (sama), kergejõustiklased Helena Silm (Pimedate Spordiliit), Sirly Tiik, Deniss Sedelnikov ja Sergei Dikun (Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliit), laskja Helmut Mänd ja purjetaja Priidik Mentaal (Eesti Invaspordiliit).
Pärisolümpial oli 189 riiki. Paraolümpial on esindatud 135 riiki, võisteldakse 18 alal, välja jagatakse 700 medalikomplekti. Siiani on läinud meil vingelt. Lootkem seegi kord parimat. Puudega inimesed on erakordselt pühendunud, ka puudega sportlaste kohta võib öelda, et nad annavad endast kõik.
Tagasi oleme 31. oktoobril.