Viimastel aastatel olen loobunud kasvuhoonekurgi ja -tomati toestamisest nööridega. Nööridega toestamisel on mitmeid puudusi. Hästi ei sobi toestamiseks küll tugev ja mitu aastat järjest kasutatav sünteetiline heinapallinöör. See on liiga libe ning olenemata keerdude arvust ümber taime kipuvad taimed saagi raskuse tõttu alla vajuma. Hea on takust tehtud kare nöör, kuid kasvuhoones olev niiskus ja temperatuur mädandavad nööri ning isegi järgmisel aastal ei saa kindel olla, kas see ei katke saagi raskuse all. Pealegi on sügisel saagi lõpetanud vananenud taimede vabastamine takust nööri seest tülikas. Lihtsam on nöör põletada koos taimedega.
Palju aastaid või isegi aastakümneid on toeks kasutatav jämedast (5–8 mm) alumiiniumtraadist keeratud spiraal (joon. 1). Pärast istutamist painutan taime ettevaatlikult spiraali sisse. Spiraali ülemine ots on painutatud konksuks, mille abil saab taime riputada spaleeritrossile. Vastavalt taime kasvule põimin suve jooksul taime latva pidevalt spiraali sisse. Kui nööri tuleb suve jooksul vähemalt paar korda pingutamiseks lahti siduda, siis spiraalitraati saab pingutada loogakesi kokku pigistades või iga järgnevat looka paari sentimeetri ulatuses vasakule ja paremale painutades. Nii ei ole ka karta, et taim saagi raskuse mõjul alla vajuks.
Harv ei ole juhus, kus viljakobara vars murdub saagi raskuse all. Paljudel tänapäeva hübriidsortidel valmivad kõik viljad üheaegselt (turustatakse kobaratena) ning kobarad kasvavad väga raskeks. Siin tuleb jällegi appi alumiiniumtraadist konks (joon. 2). Konksu üks haak toestab kobarat ja konks kinnitatakse üleval pool oleva lehe kaenlasse.
ANTS NÄÄS