Rahvameditsiinis omistatakse saunavihale ja vihtlemisele suurt tähtsust. Soovitatakse mitte ainult kasevihtu, vaid ka tamme-, kada- ka-, nõgesevihtu jt.. Näiteks arvatakse, et nõgestega vihtlemine aitab reuma, kadakaviht närvi- ja liigesepõletiku, tammeviht südamehaiguse korral, kaseviht aga peletab hästi väsimust.
Saunavihad tuleb valmistada täiskuu ajal. Sel juhul ei tekita nad sügelemist, ei tule karta ka sügelisi. Kõige paremaks loetakse vihtu, mis on tehtud vahetult enne või pärast jaanipäeva. Vihad tuleb valmistada seega südasuvel, kui lehed on veel noored.
Vihtade säilitamiseks on soovitatud mitut moodust. Kõige lihtsam ja ammutuntud on vihtade kuivatamine ja hoidmine õhurikkas katusealuses. Lehtede roheline värvus säilib, kui vihad enne kuivama panemist soolaga üle raputada. Vihta saab säilitada ka külmutatult külmhoones. Kuivatatud vihtu hoitaks enne tarvitamist kuumas vees. Külmutatud saunavihad sulatatakse toatemperatuuril üles, leotamine ei ole vajalik.
Neile, kes soovivad vabaneda alkoholismist, soovitatakse süüa keha külge kleepunud vihalehti.
Lõpuks eesti vanasõna: “Saun ilma vihata ja supp ilma soolata pole kumbki midagi väärt.”
Kerget leili!
ÜLO KARD