Kena eramut Kungla tänava alguses, tänavaäärse kiviaiaga ja puust hobusepeadega sarikapuude otstes värava kohal teavad Kuressaares paljud. Teatakse ka mõnusat, elavaloomulist ja suhtlemisaldist hallipäist meest nimega Endel Loo, kes on selle maja ja hästihooldatud viljapuuaia peremees. Maitsekalt remonditud tubade vahel ei ole enam uksi ning varem olnud vaheseintest pole suuremat midagi järele jäänud. Kõik viitab sellele, et selles majapidamises on sees ja väljas tegutsenud kunstnikukäsi. Kes nii arvab, see ei eksi. Peremees on tõesti kunstnik ja ilmselt ei saa alahinnata ka tema soomlannast abikaasa Helena tõhusat panust hubase kodu loomisel.

Maailmatiiruga saarlaseks
Nagu paljudel teistelgi eestlastel, nii oli 1944. aasta sügis ka Hiiumaalt pärit emast ja Mulgimaa juurtega isast sündinud, oma lapsepõlve Tallinnas mööda saatnud ja seal alghariduse saanud Endlile Rootsi mineku aeg. See oli tema maailmatiiru algus. Põhjalikkus, millega ta oma elukäigust rääkis ja igale küsimusele vastas, on küllap olulisel määral pärit juba nendestsamadest Skandinaavia-aegadest.
Imestan isegi, et Endel Loo elukäiku on üldse võimalik pigistada mõnda lausesse. Rootsis sai ta keskhariduse ja omandas reklaamikunstniku kutse. Üle 25 aasta elas ta seejärel Kanadas, oli Torontos põhilise osa sellest ajast reklaamifirma või -stuudio omanik ja tegevjuht. Kanadas omandas ta ka kõrghariduse. Kohanud siis armast heledat, Hämest pärit noort soomlannat Helenat, seati oma sammud ühisele elurajale ja asuti elama Lahtisse Soomes. Endel töötas seal peamiselt inglise ja eesti keele õpetajana ning mõistis lõplikult, et üks tema peamisi kutsumusi on töö noortega. 1994. aastal asuti oma elamist sättima Kuressaarde ja siingi on Endel Loo ametikoolis tarbekunsti õpetaja.
Kange mees lubama ja tegema
Endel Loo ise kinnitab, et ei püri suure mastaabiga maailmaparandajaks, aga oma seisukohad vajadusel teatavaks teha on tema arvates endastmõistetav. “Ma ei lähe kedagi tigedalt põhjama, seda ei lubaks mu emalt päritud romantiline hing ja vanematelt saadud natuke riukaline iseloom, aga kui teiste inimestega vääralt käitudes mu kannatlikkuse piirist üle minnakse, siis annan oma arvamuse avalikult teada,” ütles Endel Loo. “Ja kui ma midagi arvustan või laidan, siis pean oma kohuseks ka parema lahenduse välja pakkuda,” jätkas ta.
Tema silmis puhuti särtsunud nakatava huumori sädemed ei saanud jätta minussegi mõju avaldamata. Tema huumor on enamasti seda parimat sorti, mida tehakse iseenda arvel.
“Sündinud 23. jaanuaril, olen ma tüüpiline Veevalaja,” seletas ta. “Kui minule näiteks mingi ettepanek tehakse, siis olen mina kohe kange mees lubama, et teeme aga ära jah, muidugi teeme. Ise ei mõtle ma aga üldse sellele, kas ja kui palju mul aega on. Olen üks igavene lubaja ja tõmban endale sedaviisi kitsikust kaela, aga lõpuks saavad asjad ikka tehtud ka.”
Perenaine Helena oli toast väljunud. Meil peremehega oli aga lahe ja mõnus olla, puhuti õige lõbus. Seegi näitab, et tõsiselt Jumalasse uskuv Endel Loo ei ole sugugi täielik askeet ega puritaanlane. Ehkki ka puritaanlane võiks vahest tema kombel öelda: “Rohkem kui kakskümmend viimast aastat oma elust olen ma Sõnniga abielus ja täiesti õnnelik, tõeliselt õnnelik. Ma ei oska paremat soovidagi.” See paistab tema olekust ka selgesti välja. “Või võtame koolitöö,” lisas Endel. “Kui sa annad õpilastele natukenegi oma soojust, siis tuleb see sulle endale kohinal tagasi. Seegi on õnn.”
Mõtleb positiivselt
“Ma mõtlen positiivselt,” ütles Endel Loo. “Ma elan tulevikule, homsele päevale. Minevikus ma kuigi palju ei tuhni. Ma mõtlen sellele, kuidas ikka ja jälle saaks midagi head ja kasulikku ära teha. Olen endale elus eesmärke seadnud ja need tänu suuresti vist ka vanale väärt eesti jonnile saavutanud. Tahad näidet? Noh, harrastuslauljana olen sisse laulnud neli heliplaati, rääkimata kontsertidest ja arvukatest muudest ülesastumistest solistina. Kutseliseks lauljaks saamist ei ole ma aga endale eesmärgiks seadnud.”
Imetleb saarlaste nutikust
“Olen elanud jõukas ühiskonnas Kanadas, kus haljale oksale jõudmiseks pidi peale töökuse olema veel kas piisav algkapital või mõni hea idee,” nentis Endel Loo. “Ka Soomes sattusin sageli nutikatele nippidele. Siin Saaremaal samuti. Hea näide on mu naabrimees Villu, tema võib sind oma teravmeelsete lahendustega sageli kimbatusest välja aidata. Tema pole kaugeltki ainus. Ma imetlen seda nutikust ja heatahtlikkust, mis saarlasel sees on. Tema on mõtlev inimene, ettemõtlev inimene, nagu mu naaber Villu ütleb.See on väga tähtis, see annab veendumuse, et Eesti oma ühiskonnaga suudab maailmale veel midagi näidata ja tõestada. Et Eesti jälle vabaks saab, seda uskusin ma kogu aja.”
Valdab viit keelt
Endel Loo valdab eesti, soome, rootsi, saksa ja inglise keelt. Kanadas tegutses ta muuseas kaua ja edukalt skautmasterina.
Korraldas humanitaarabi
Endel Loo teinekord valesti mõistetud ja hinnatud külaskäigud Eestisse, pärast taasiseseisvumist ka Saaremaale, viisid välja humanitaarabi vahendamiseni Soomest Saaremaale. See saar ja siinsed inimesed hakkasid mulk-hiidlasele meeldima. Saarlaste südamesoojus tegi oma töö. Kuressaares osteti räämas ümbrusega laokil maja ning nüüd võib igaüks näha, mis sellest kõigest on saanud.
Mõelda puhtalt, näha, rääkida ja teha head
Selline on põhimõte, mille järgimine Endel Loo veendumuse kohaselt võimaldab inimesi ja maailma paremaks muuta. Seda põhimõtet on ta propageerinud ka kirjasõnas ning raadiosaadetes.
HARRY ÕNNIS