Õnnetus ei hüüa tulles

Hambavalu
Hambakaaries
Hambavalu sagedaim põhjus on hambakaaries ehk -sööbija ja selle tüsistused. Pindmise kaariese korral kahjustunud hambavaap tavaliselt vaevusi ei põhjusta. Keskmise sügavusega hambaaugu tekkimisel on peale vaaba hävinud ka osa hambaluust ja hammas on tundlik külma, kuuma, magusa, hapu ning soolase vastu. Sügava auguga hammas reageerib ärritustele juba valuga. Söömisel hambaauku sattunud toidu survest või termilisest ja keemilisest ärritusest tekib kergesti äkiline valuhoog.
Ravi. Hambaauk ei kao iseenesest. Sööbijast kahjustatud hammas nõuab kiiret ravi. Hambatilgad ei ravi. Valu vaigistamiseks võib sisse võtta ibuprofeeni, selle puudumisel hambavalule veidi nõrgemalt mõjuvat paratsetamooli. Haiguse süvenemist saab pidurdada ainult hambaarst, kes pärast hambaaugu puhastamist suleb selle täidisega. Pärast plombeerimist hambavalu möödub.
Hambasäsipõletik
Ravimata jäetud kaariese arenedes muutub hambaauk sügavamaks ja selles leiduvad bakterid tungivad hambaluukanalite kaudu hambasäsisse, tekitades seal tüsistusena säsipõletiku. Hambaõõnes areneb turse, mille tagajärjel tõuseb siserõhk, ärritades valutundlikke närvilõpmeid. Rohkesti närvikiude sisaldavat hambasäsi ärritab mälumisel tekkiv surve ja ka hambaauku sattunud toit.
Hambasäsipõletik põhjustab tugevaid, lausa väljakannatamatuid valuhooge, mis esialgu kestavad mõnikümmend minutit. Neile järgneb vaheaeg 2–5 tundi. Aga mida kaugemale areneb põletik, seda sagedamaks ja kestvamaks muutub valu. Eriti piinav on öine hambavalu. Valu kandub närvikiudude kaudu ka teistele, sealhulgas tervetele hammastele, ja tihti ei saagi enam aru, milline hammas just valutab. Selgust aitab tuua hammastele koputamine, näiteks hambaharja varrega — põletikulist hammast läbib siis valusööst. Ägeda hambasäsipõletiku muutumisel krooniliseks valuhood nõrgenevad ja harvenevad, kuid võivad aeg-ajalt ägeneda.
Esmaabi. Lühiajalist leevendust võivad tuua apteegist saadavad hambatilgad, mis sisaldavad kamprit, piparmündiõli ja palderjanitinktuuri, ning juba nimetatud ibuprofeeni- ja paratsetamoolitabletid. Valutava hamba igeme määrimisest joodilahuse, piirituse, viina või kölni veega pole abi. Samuti ei aitaks nende või mingite muude ainetega niisutatud vatikuulikese asetamine hambaauku. Tulutu on hambasse toppida näiteks aspiriinitabletipuru, sest see aine ei toimi paikse tuimastina. Valu ei võta päriselt ära ka rohke suitsetamine, alkoholi või uinutite pruukimine. Tõhusat abi saab ainult arstilt.
Ravi. Hambasäsipõletik iseenesest ei parane. Hambaarst ravib või eemaldab põletikulise hambasäsi ja plombeerib hamba.
Hambajuureümbrise põletik
Kui hambasäsipõletik jääb ravimata, siis areneb hambas roiskkärbus ehk gangreen ja säsi hävib. Säsi laguained ja bakterid aga levivad hambajuure tipus leiduva mulgu kaudu juureümbrise piirkonda. Tagajärjeks on hambakaariese teine tüsistus — juureümbrise põletik.
Haige hammas teeb kokkusurumisel valu ja tundub teistest kõrgem. Hambajuure ümber areneva mädapõletiku tõttu valu tugevneb ja muutub tuikavaks. Haige ei saa korralikult süüa ega magada. Mäda levib hammast ümbritsevatesse kudedesse, igeme alla tekivad mädakolded. Mädaniku kohal läheb põsk paiste. Tugevale hambavalule lisanduvad harilikult üldine peavalu, halb enesetunne ja palavik. Haigus võib mõnikord võtta hoopis halva pöörde: lõualuus kujuneb luuüdipõletik.
Ravi. Valu lakkab, kui mädanik avaneb või arst eemaldab põletikulise hamba. Juureümbrise põletiku algstaadiumis saab hammast enamasti siiski ravida ja säilitada. Sel juhul vaibub valu järk-järgult.
Vältimine. Hambakaariese ja selle tüsistuste vältimine seisneb vaheldusrikkas toitumises ja hammaste järjekindlas hooldamises fluori sisaldava hambapastaga. Hambavalu hoiab ära haigestunud hammaste kiire ravimine. See tähendab hammaste regulaarset kontrollimist hambaarsti juures, sest ise alati ei märka ja hammaste vahel ei näegi hambavaaba pehmenemist ja augukese tekkimist.
Parodontiit
Parodontiit on hambaid ümbritseva koe põletik, mida põevad eakad inimesed. Haiguse põhjuseks on bakterid ja puudulik hammaste puhastamine. Pärast 50. eluaastat on parodontiit hammaste kaotamise peamine põhjus. Haigus algab igemepõletikuna, millele lisanduvad hambajuureümbrise kahjustumine ja lõualuu sombusjätke kõhetumine. Hambad hakkavad liikuma ja langevad lõpuks välja. Mõnikord võtab haige lahtised hambad ise ära.
Parodontiidi iseärasuseks on peaaegu valutu areng. Kui igemete taandumisel paljastunud tundlikud hambakaelad teevad valu, siis on otstarbekas kasutada Sensodyne-hambapastasid.

HARRI JÄNES