Läinud nädala kuum nimi oli Konstantin Päts. Ajaloolane Magnus Ilmjärv on püüdnud tõestada Pätsi seotust N. Liidu võimustruktuuridega. Ilmjärv viitab Venemaa arhiividest leitud dokumentidele, mis tema sõnutsi tõendavat, et kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel kontakteerus Päts üsna sageli Eestis resideerivate Vene saatkonna kõrgete ametnikega, samuti olevat ta kolmekümnendatel aastatel olnud Vene riikliku naftakompanii juriidiline nõustaja palgaga 4000 dollarit aastas. Kontakte olevat vahendanud ka ärimees Rudolf Kaarel Renning. Kui kaua Kreml Pätsile palka maksis, polevat Ilmjärvel õnnestunud välja selgitada. Ajaloolane tõi näite, kuidas Päts informeerinud nõukogulasi saatkonna ja kaubandusesinduse kaudu mitme Eesti panga pankrotist nii, et Venemaa esindajad jõudsid õigel ajal raha pangast välja võtta. Veel aidanud Päts 1925. aastal ametist vabastada Karl Robert Pustat, kes taotles suure Balti liidu moodustamist Eestist Poolani.
Ilmjärv väidab, et seda naftasündikaati kasutati Vene poliitika käepikendusena ka teistes riikides, isegi Hispaanias. Punavenelastel olevat ka Lätis ja Leedus õnnestunud tollaseid juhte kaastööle ahvatleda. Leedus rahastanud N. Vene 1924.—1926. aastal rahvuslaste liikumist, mida juhtis hilisem riigipea Antanas Smetona. Läti riigijuhi Karlis Ulmanise parteid toetanud nõukogulased ühe Riia panga kaudu. Ka toetatud tellimuste andmisega firmasid, kus Ulmanis olnud osaline.
Kas võime sellest teha järelduse, et tollased Balti liidrid reetsid oma rahva? Pole välistatud, et osaliselt seda tehti, kuid kui kaugele keegi sellel libedal teel läks, seda teadis täpselt vaid ta ise. Samas pole ülearune tänapäevalgi üsnagi skeptiliselt suhtuda väidetesse, et Eesti on iseseisev, vaba ja demokraatlik riik. On ju 50 aastat okupatsioonivõimu tootnud pidevalt seda Pätsi nn. reaalpoliitikat soodustavat mõttelaadi ja sellest suuremõõtmelisse reetmisse libastumine pole enam raske... Jääb vaid loota, et praegused tipptegelased oskavad nii töötada, et nende lapselapsed tulevikus ei peaks oma vanaisa või vanaema pärast põletavat häbi tundma. Siiski tekitab kahtlusi Ilmjärve väide, et Pätsi paljastavaid sissekandeid ja dokumente on ta leidnud sadu ning neid on kirjutatud vähemalt kümne aasta jooksul. Teame salatalituste tööpraktikast, et tõeliselt väärtuslike kaastöötajate tegevuse kohta tõestusmaterjali tekitamist välditakse ja eksimine selles suhtes, rääkimata kompromiteerivate materjalide pikaajalisest säilitamisest mitmel pool, on rangelt karistatav... Kaheksa aasta jooksul rahastas mitu fondi Ilmjärve tegevust välisarhiivides. Huvitav oleks teada, kes olid/on nende fondide taga meie muidu nii rahavaesel ajastul ja millised olid/on sellise heldekäelisuse eesmärgid. Kui kõik osutub õigeks, kinnitab see veel kord, et väike rahvas pole kunagi piisavalt iseseisev.
Häid uudiseid oli ka. Tallinna linnavalitsus otsustas, et 1. jaanuarist võivad 65-aastased ja vanemad inimesed pealinna ühissõidukeis tasuta sõita. Praegu on see vanusepiir 70. eluaastast. Seega läheb uuest aastast eakamate priisõit ühistranspordis linnale maksma 12—14 miljonit krooni, sest statistika järgi elab Tallinnas ligikaudu 58 000 ühistranspordi kasutajat, kes on 65-aastased või vanemad.
Tublisti võitlesid meie jalgpallurid, kes tugeva Šoti meeskonna vastu suutsid väravateta viigi saavutada. Ei aidanud šotlastest vutimehi ka fännid-kaasmaalased, kes mitu päeva enne mängu Tallinnas “ilma tegid”.
Pühapäeval avati pidulikult Eesti Muusikaakadeemia uus hoone Rävala puiesteel. Ehitati 9 aastat ja see läks maksma 125 miljonit krooni. 10164-ruutmeetrise põrandapinnaga muusikamaja projekteerisid arhitektid Kalju Luts, Urmas Elmik, Kalvi Voolaid ja sisearhitekt Kirsti Laanemaa.
Aga edasi läheb kõik nagu õudusfilmis. Kaks raharöövi ühel nädalal. Neist viimane oli pühapäeva õhtul. Röövitud summa osutus Eestis kõigi aegade suurimaks — kurjategijate kätte langes ligi 15 miljonit krooni Tallinnas Maakri tänavas asuva valuutavahetuskontori raha. Nädala algul aga rööviti Hansapanga kontorit Kuusalus, kahju ligi pool miljonit krooni.
Kuni meil ei mõisteta, et tõhus kriminaalpreventsioon peab algama juba muuhulgas ka koolist, on karta aina rohkem kuritegusid.

Eero Laidre